Klassikaline juhtimisraamat
Klassikaline juhtimisraamat, mis toob välja universaalsed juhi oskused: konfronteerumine, aktiivne kuulamine ja kaotajateta probleemilahendamine.
Juhil on suur vastutus, ta võib nii grupi luua kui ka lammutada. Juhi esmane funktsioon on soodustada probleemide lahendamist.
Millal saadab juhti ebaõnnestumine? Siis, kui nad ei oska luua võrdseid koostööle rajatud suhteid.
Grupiliikmed aktsepteerivad uusi ideid ja töömeetodeid kergemini, kui neil lastakse kaasa rääkida muutuste kujundamisel, sest inimesed kulutavad tihtipeale eneregiat teiste heaks vaid siis, kui nad tunnevad, et kasu on vastastikune.
Frederick Herzberg on välja toonud nii vajaduste rahuldamise tõkked kui ka vajaduste rahuldamisele kaasaaitajad
Tõkked: viletsad suhted juhiga ja kaaslastega, ebapiisav juhendamine, kehv ettevõtte poliitika, halvad töötingimused, töötaja isikliku elu mured.
Kaasaaitajad: saavutus, tunnustus, töö ise, vastutus ja edasiminek.
Inimeste vajadustega arvestamine on oluline nii isiklikus kui ka tööelus. Kui inimeste vajadused on rahuldamata, siis suheldakse vähem, mossitatakse, välditakse, puudutakse, ärritutakse kergemini, naeratatakse vähem, unistatakse, nähakse välja masendunud ning ollakse sarkastilised.
Juhina on oluline märgata, mida inimesed vajavad probleemi korral. Kui teisel inimesel on mure, siis tuleb võtta kasutusele kuulamisoskused. Kui juhil endal on mure, siis peab kasutama enesekehtestamisoskusi. Aktiivne kuulamine on võti, sest mõneminutiline kuulamine võib imesid teha, inimeste tunded tulevad ilmsiks ning siis algab probleemilahendamine.
Juhtimise juurde käivad paratamatult koosolekud. On kahte tüüpi koosolekuid: teavitamiskoosolekud ning probleemilahendamise koosolekud. Koosolekute edukust aitavad määratleda sagedus, kestus (max 2 tundi), prioriteedid, koht, füüsiline korraldus, protokollimine, sõnavõtu reeglid, grupiliikmete kohustused, otsustamisreeglid, konfidentsiaalsus ning mis saab edasi küsimus.
Konfliktide lahendamine
Konflikte tuleb ette ka kõige paremas meeskonnas, mida juhib edukas juht. Konflikte ei tasu kunagi vältida vaid pigem avatult vastu võtta ning asuda lahendama. Konfliktide vältimine toob endaga kaasa pahameele kuhjumise, tunnete väljavalamise teiste inimeste peale ning virisemise ja klatšimise. Kõige parem viis konflikte lahendada on kasutada selleks kaotajateta konflikti lahendamise meetodit, mis hõlmab inimeste/osapoolte vajaduste mõistmist, mina-teateid (mitte hinnanguid ega süüdistamist), aktiivset kuulamist ja mõistmist, mis viib lõpuks sügavama probleemi koorumise ja lahenduseni. Eesmärk on jõuda lahenduseni, mis sobib kõigile nii, et keegi ei tunne ennast kaotajana. Tulemuseks on motivatsioon, soojemad suhted ja kiiremad ning kvaliteetsemad otsused.
Konfliktide lahendamine koosneb kuuest etapist: probleemi sõnastamine, võimalike lahendusvariantide kaardistamine, lahenduste hindamine, otsustamine, lahenduse elluviimine ning lõpplahenduse hindamine.
Hea juhi meeskonda iseloomustavad nii head inimsuhted, kui ka tulemuslik töö. Hea juht peab mõistma enda vastas oleva inimese sõnumi tähendust, pannes end mõttes tema olukorda, mis võimaldab näha olukorda läbi tema silmade ja reaalsuse.
